Sügis, jälle sügis. Aastaring on täis. Müttamist kullakarva, õitsvat kanarbikku täis metsades on jagunud küll ja küll. Viimasel ajal on täitsa külm ka juba. Pole halba ilma, on vale riietus. Selle ütlemisega olen täitsa nõus. Aga sees peab ka soe olema. Kõht peab tänulikult nurruma. Meenuvad porgandite korjamised lapsepõlvest. Sõitsime koolipäeva asemel vana, ümariku tagumikuga bussis linnast välja kolhoosipõldudele. Muidugi sai seal rohkem nalja, kui tööd, aga korjatud need porknad said. Sest ajast saati on porgand üks mu lemmikuid juurvilju. Magus ja krõmps ühteaegu. Sobib igale poole ja mitmel viisil. Maitseainetest panen porgandi tihti kokku kurkumiga.
